Stuudios on Urmas Paet: Vene režiimi suhtes tuleb olla valmis kõigeks

Vene agressiooniga Ukraina vastu kaasneb ka agressorriigi tegevus paljude Euroopa riikide elu häirimiseks. On oluline, et saadaks aru, et GPSi segamine ja torujuhtmete lõhkumine on osa tänasest Venemaa läänesuunalisest poliitikast. See, mis praegu toimub Tartu lennuvälja ümber, mõjutab igal juhul Eestit ja tsiviillennundust. See on üks osa Vene hübriidsõjast. Kuidas me saame ennast kindlustada nende rünnakute vastu?

„Lühike vastus on see, et kõigepealt peab Venemaa kaotama sõja Ukrainas,“ räägib Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet. „Putin peab saama seal lüüa ja välja tõmbuma. Võimalik, et selle tulemusel kaob ka ind tekitada lääneriikidele kõikvõimalikke muresid.

Meie mentaalne seisund peaks olema selline, et me ei lase Venemaal ennast enam üllatuda, selle režiimi suhtes tuleb olla valmis kõigeks. Et Venemaa tegevuse tõttu ei jääks meil Tartuga lennuühendus olemata, peab meil olema vastav tehniline võimekus. Aga GPS signaalide segamine ei ole ainult Eesti mure, seda on vaja ka laiemalt Läänemere kohal ja Läänemere ümber,“ selgitab Paet.

Euroopa meedias on tõusnud teema, et kogu siinne piirkond võib olla ohus, et parem on üldse eemale hoida. Et see hakkab mõjutama ka majanduslikku potentsiaali.

Peamine, mida täna teha, on see, et tuleb aidata Ukrainat maksimaalselt, et Ukraina võimalikult ruttu saaks Vene okupantidest lahti, sest see on see, millega on seotud ka kõik need muud hübriidrünnakud. „Õnneks ollakse nüüdseks enam-vähem aru saadud, et Putin ei mõtle samamoodi nagu lääneriikide juhid. Pikka aega arvati, et Venemaa juhid, sealhulgas Putin, mõtleb samamoodi. Aga ei mõtle! Elu on seda näidanud. Sellest on nüüd enam-vähem aru saadud, et sealt võib kõike oodata. Venemaad võiks ennekõike ohjeldada see, kui Venemaa lõplikult usub ja saab aru, et lääs ei ole enam nõrk.“

Sellist võimalust valede levitamiseks või avaliku arvamusega manipuleerimiseks, nagu praegu, pole inimkonna ajaloos varem olnud. Sellel võivad olla väga tõsised tagajärjed, kui teatav hulk inimesi jääb mingisugust Vene propagandat või valesid uskuma.

Tegelikult jätkub Venemaal Ukraina sõja kõrval ikkagi ressurssi ka selleks, et oma mõjuvõimu globaalselt suurendada. „Aafrika mitmed riigid on väga selge näide sellest. Riburada on seal viimastel aegadel olnud riigipöördeid ja kõikide nende riigipöörete juures paistavad Venemaa kõrvad,“ konstateerib Paet. „Lääneriigid, see tähendab Euroopa ja Ameerika Ühendriigid peavad senisest oluliselt rohkem koos tegutsema ja oluliselt vähem laskma maailma asjades Venemaal ja Hiinal laiutada.“

Euroopa peaks oma potentsiaali maailmapoliitikas hakkama realiseerima, mis tähendab, et mitmeid seesmisi otsuseid on vaja ümber teha. Näiteks Euroopa Liidu Aafrika poliitika tuleks ümber kujundada, oluliselt tihedamalt tuleks klassikaline välispoliitika siduda kaubanduse arengukoostöö ja kaitsepoliitikaga.

Jätkuvalt on kümmekond riiki, kes tahaks kasvõi täna Euroopa Liiduga liituda. Järelikult peab see ikka tore koht olema, kui tahetakse tulla. Kui vaadata neid õnnetuid immigrante ja põgenikke, siis enamik neist tahaks ju tulla Euroopasse, sest Euroopa ongi kõige parem koht maailmas, kus elada.

Euroopa on jätkuvalt üks kõige tugevama sotsiaalse ja majandusliku alusega keskkond. Siin ei pea inimesed tundma hirmu oma riigi valitsuse suhtes.